Ostsin selle raamatu juba 1997. aastal, kui see kirjastuse Huma ettevõtmisel ilmus. Pean tunnistama, et aastal ´97 ei olnud ma selle raamatu lugemiseks veel küps. NÜÜD – aastaid hiljem, leidsin ma sealt selle, mida on suuresõnaliselt kiidetud ja hardalt austaud. Näib, et tema mõistmiseks oli mul vaja ISE kogeda. Kogeda elu – selle erinevates vormides. Seda hämmastavam on, et Kahlil Gibran töötas "Prohveti" kallal juba viieteistkümnendast eluaastast peale.
„Prohvetit“ on palju tsiteeritud. Näib, et Gibran´i napid ja tabavad laused on selleks nagu loodud.
Tsitaadid:
Mida sügavamaks uuristab kurbus teie olemuse, seda rohkem rõõmu sinna mahub.
***
Kui olete rõõmsad, vaadake sügavale oma südamesse ja te näete, et teie rõõmu põhjus on sama, millest pärines teie kurbus.
***
Teie rõivad katavad palju teie kaunidusest, ometi ei varja nad teie näotust.
***
Mida arvata jalutust, kes vihkab tantsijaid?
***
Teie südamed tunnevad vaikuses teie päevade ja ööde saladust.
Aga teie kõrvad janunevad kuulda teie südame teadmuse kaja
Sõnades tahaksite teada seda, mida olete alati teadnud oma mõtteis.
Sõrmedega tahaksite puutuda oma unede alasti keha.
***
Uduloor, mis hajub koidiku saabudes, jättes põldudele vaid kaste, tõuseb ja koguneb pilveks ning langeb siis vihmana maha.
„Prohvet“ oli Kahlil Gibran´i esimene inglise keeles kirjutatud teos, mis ilmus 1923. aastal. Teos sai otsekohe kuulsaks, seda on tõlgitud rohkem kui kahekümnesse keelde ning trükitud mitmemiljonilistes tiraažides.