Illustreerinud Marko Pikkat
See on üks vahvate illustratsioonidega vahva raamat. Hea ja hoogsa stiiliga kirjutatud. Laps minu sees nautis selle lugemist ja ma olen päris kindel, et umbes seitsmeaastane mina oleks sellest raamatust isegi suuremat rõõmu tundnud.
Tavatu on see lasteraamat selles mõttes, et peategelane pole laps, ja kui ma hiljem järele mõtlesin, ei meenunud mulle, kas ma selles raamatus üldse lapsi kohtasin. Kui, siis üsna kõrvalistes rollides ja taustal. Peategelane, Herbert Jahunäpp, on oma parimais aastais ja huvitav härra. Ta on avatud meeltega ning härrale ja väikelinna mehele sobivalt tegus, viisakas ja üldjuhul rõõmus. Lisaks on ta veel osavate kätega ja andekas kokk.
Linnakeses, kus Herbert oma restorani avab, on keskväljak, kellatorn, raekoda, kirik, pagaritöökoda ja sepikoda. Aga päris tavaline aedlinn see küll pole. Selle linna taevalaotuses võib näha draakonit, sealsel turul müüdi kord ükssarviku muna ja ühel talveööl otsisid seal tormivarju rohelised mehikesed. Võib-olla just sellepärast Herberti ettevõtmised seal õnnestuvadki. Ta sõbruneb juuksur Jüri, Maamatsi ja lendur Helgaga. Nende elu on seikluslik, vahel mõistatuslik ja ilus.
Igaühel on midagi, mida võiks nimetada talendiks, sest kõik me oleme andekad mingil alal. Ei pea ju tingimata oma talendiga elatist teenima, võib olla ka selline salajane talent, mida keegi ei tea.
***
Suvel külvavad oma lõhnaga linna üle lilled, sügisel on aga tunda õunte ja marjade lõhna. Talviti ümbritseb linna suusaradade rägastik. Kaugekandi - nii seda linnakest kutsutakse.
Boonusena võib raamatu lehekülgedelt leida vahvaid retsepte.
Tavatu on see lasteraamat selles mõttes, et peategelane pole laps, ja kui ma hiljem järele mõtlesin, ei meenunud mulle, kas ma selles raamatus üldse lapsi kohtasin. Kui, siis üsna kõrvalistes rollides ja taustal. Peategelane, Herbert Jahunäpp, on oma parimais aastais ja huvitav härra. Ta on avatud meeltega ning härrale ja väikelinna mehele sobivalt tegus, viisakas ja üldjuhul rõõmus. Lisaks on ta veel osavate kätega ja andekas kokk.
Linnakeses, kus Herbert oma restorani avab, on keskväljak, kellatorn, raekoda, kirik, pagaritöökoda ja sepikoda. Aga päris tavaline aedlinn see küll pole. Selle linna taevalaotuses võib näha draakonit, sealsel turul müüdi kord ükssarviku muna ja ühel talveööl otsisid seal tormivarju rohelised mehikesed. Võib-olla just sellepärast Herberti ettevõtmised seal õnnestuvadki. Ta sõbruneb juuksur Jüri, Maamatsi ja lendur Helgaga. Nende elu on seikluslik, vahel mõistatuslik ja ilus.
Igaühel on midagi, mida võiks nimetada talendiks, sest kõik me oleme andekad mingil alal. Ei pea ju tingimata oma talendiga elatist teenima, võib olla ka selline salajane talent, mida keegi ei tea.
***
Suvel külvavad oma lõhnaga linna üle lilled, sügisel on aga tunda õunte ja marjade lõhna. Talviti ümbritseb linna suusaradade rägastik. Kaugekandi - nii seda linnakest kutsutakse.
Boonusena võib raamatu lehekülgedelt leida vahvaid retsepte.