Fotod Siim Vahur
Disainer Maarja Roosi
Nii-nii. See on üks isemoodi ja tore
raamat. Vahvate tegelastega Tartu Mänguasjamuuseumist - või peaks ütlema armsate tegelastega, kes tegutsevad tuttavate asjade maailmas? Vähemalt kohati
tuttavate asjade maailmas. Jah, just!
Mul oli selline õmblusmasin nagu leheküljel neliteist. Või oli see veidi
teistsugune? Igatahes, need kaks kassi korvis (leheküljelt kolmkümmend üks) on tuttavad.
Ja siis see kuldne kala, kes vehib sabaga, kui see üles keerata. Ja üleskeeratav
konn leheküljelt seitse. Ja mõõdulint. Ja kärbseseen soki kanna lappimiseks. Ja hobune
leheküljelt kolmkümmend üheksa. Kui ilusad mänguasjad meil siiski olid.
Marge armastab sõnu. Päris tõesti ja
otseses mõttes. Lustlikke ja rõõmsaid sõnu. Ilmselt igasuguseid. See oli mu
esimene mõte pärast seda, kui olin tükk aega pilte imetlenud. Talle meeldib sõnu ritta riisuda. „Ritta riisuma,“ on
ka muidugi tema väljend. Küllap see käibki tal nii, et kui ilm on hall, istub
ta akna all ja püüab mööda vihisevaid sõnu. Ja siis kogunevad sõnad kokku ja hakkavad nihelema. :)
Präänik-väänik
...
Lumekruupidest
pudrumemm ...
Lörtsilimonaad,
milles oli tore vurts sees ...
Uneliiv
ja tuubiliim ...
Tormimoos
ja vaagnatäis rõõmutainapirukaid ...
Ja
mitte muretainast murekooke! :) ...
Proua
Nõel, kelle käärid välguvad, kelle kriit tolmab, ja kelle käest pudeneb
põrandale riidetükke ...
Luule ja lood nihelevad koos. Ja lood
on ka nagu luule.
Triigi
pitse
Ja
keeruta seelikuid,
Viigi
ka pükse
Ülemeelikuid,
Tärgelda
tanusid,
Nööpnõelu
nõelu,
Trukke
ja haake
Ja
lukke veel sõelu ...
***
Kalu peab iga päev kastma,
Muidu ei kasva neist vaal.
Jäävad kribuks ja kängu,
Elavad kuival maal.
***
„...
Mis sa arvad, mis on parim asi maailmas?“
Oh,
see oli küll väga raske küsimus! Mulle näiteks meeldib kangesti marju korjata.
Samblase metsa lõhn on nii tore. Aga kas see on maailma kõige toredam? Veel meeldib
mulle, kui mõni päris elus koer mind nuusutab. See on korraga kõdi ja põnev ...