Illustreerinud
Marge Nelk
Väga ilus
raamat. Tasub kätte võtta ka ainuüksi imetlemiseks. Ja seda iga päev.
Lugeda
tasub ka.
Kaks tsitaati võtavad selle loo kõige
paremini kokku:
Kui
kujutlusvõime vabaks lasta, siis on kõik võimalik.
Kunst
on nagu sild kahe kalda vahel: ühel pool on fantaasia ja teisel päris maailm.
Kaksikud Anna ja August ning nende kurb,
üksik ja kibestunud klassivend Rene ületavad silla päris- ja fantaasiamaailma vahel.
Teisel pool leiavad nad end härra Klaasi pöörasest maailmast, kus maalid, ja kõik, kes on maalidel, elavad. Inglid kihistavad ja lendavad muuseumisaalis ringi,
Madonna ehib end teiselt maalilt riisutud lilleõiega, hiigelsuure piibu suits vingerdab maalilt välja ja põhjustab kirsivihma,
Munchi „Karje“ peategelase piinad (nälg ja kõhukinnisus :) ) saavad leevendatud
...
Muuseumiseikluse tagajärjed kanduvad
ka päris maailma. Rene eelarvamused murenevad ja ta leiab endale sõbrad.
Lapsed
vakatasid. Läikival kassalaual istus kiiskavas valges ülikonnas mees ja
kõlgutas jalga üle põlve. Ta oli pikk, kohutavalt kõhn ja kandis suuri
säravrohelisi vuntse. Mehe pöidlas sädeles roheline sõrmus, taskust paistsid
aga ümmargused prillid. August märkas hämmeldusega, et kui meest vastu valgust
vaadata, paistis ta kõrvade juurest läbi.
***
Kujutlusvõimel
ja tahtmisel on palju jõudu. Nendega tuleb hoolikalt ümber käia.