Illustreerinud Maido Hollo
Jälle üks vahva lasteraamat, mille peategelased pole
lapsed. Lapsed ilmuvad selle raamatu lehekülgedele vaid meenutustes ja sedagi
väga harva. Samas peategelane Naaskel (või Hirmus Põrguline ja Igavene Needus) käitub
küll üsna lapsikult, kuigi tal on vanust ehk juba üle saja aasta. See tilluke tegelane mossitab armsalt, on maias ja egoistlik, teeb
alailma pahandusi, ega taha üksi kodus olla. Ta on uudishimulik, ning kui ta kassipojaga
möllab, siis ikka põhjalikult. Ta on peaaegu alati veendunud, et tema teab
maailma asju kõige paremini ja väljendab end vägagi sõnakalt (vahel suisa
sõjakalt).
Teen pakkumise, et minajutustaja Nora-Liisa on vast kahekümneaastane. Ta alles alustab oma elu vanaema vanas majas, naabriteks muldvanad mutikesed. Tema elu võiks seal põldude keskel olla üsna nukker ja üksildane, aga õnneks kohtub ta selles majas Naaskliga.
Teen pakkumise, et minajutustaja Nora-Liisa on vast kahekümneaastane. Ta alles alustab oma elu vanaema vanas majas, naabriteks muldvanad mutikesed. Tema elu võiks seal põldude keskel olla üsna nukker ja üksildane, aga õnneks kohtub ta selles majas Naaskliga.
Lugedes tabasin end mõttelt, et tegelikult ongi see lugu teekonnast ühe elusolendi tundmaõppimisel. Nii nagu lapsevanem hoiab ja kaitseb last, lepib ta iseloomuga ja toetab, nii teeb ka Nora-Liisa Naasklit kantseldades.
Mulle meeldib selle raamatu juures eriti Nora-Liisa
ja Naaskli vaheline dialoog. See on lõbus, neile tegelastele omane ja tabav.
„Kas sul on midagi viga?“
küsisin ehmunult.
„Ma ei tea, mul on imelik
tunne. Umbes nagu siis, kui me vennaga ennast hästi palju ühe koha peal keerutasime
ja siis pikali viskasime. Siis oli ka hirmus paha olla,“ vastas ta hädiselt.
Katsusin näpuga ta
otsaesist, see oli tulikuum!
„Sa oled ju haigeks jäänud!“
hüüdsin mina.
„Olen vist jah. Kuigi ma
tavaliselt ei ole haige, kuid vahel harva siiski,“ nõustus ta.
„Aga kuidas sind ravida?“
olin nõutu. „Kas sa rohtu üldse tohid süüa?“
„Milleks ma peaksin rohtu
sööma? Ega ma lehm ei ole!“ protesteeris Naaskel. :)
Kindlasti oleneb see lapsest, aga mina paigutaksin
selle raamatu, nagu ka väga paljud teised väga head lasteraamatud, ettelugemise
raamatute sekka. See võiks olla tore raamat, mida kuue-seitsme-kaheksa-aastasele ette lugeda, sest selles eas laste lugudenälg ja soov maailma avastada on suur, samas lugemisoskus jääb sellele näljale veel jalgu. Vanemate laste lugemisoskus on küll piisavalt hea, aga
sageli hakkavad nad selles eas raamatutest eelkõige seikluseid otsima.
-- Ja siin võin ma ka eksida, sest üheksa-kümneaastased otsivad raamatutest ka maagiat, ja maagiat leidub "Naaskli lugudes" küll.
-- Ja lõpuks võin ma siingi eksida, sest õnneks on lapsed erinevad ja loevad igasuguseid raamatuid. :)
-- Ja siin võin ma ka eksida, sest üheksa-kümneaastased otsivad raamatutest ka maagiat, ja maagiat leidub "Naaskli lugudes" küll.
-- Ja lõpuks võin ma siingi eksida, sest õnneks on lapsed erinevad ja loevad igasuguseid raamatuid. :)